Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Olgu Jumala rahu ja armastus, mis on tugevam kui surm, teiega kõigiga.
Issand, halasta meie peale. Kristus, halasta meie peale. Issand, halasta meie peale.
Me kõik teame seda hetke, kui seisame vana, kulunud kaardi ees või vaatame lennujaama tablood, kus sihtkohad vahetuvad kiiremini, kui me jõuame neid jälgida. Me otsime teed. Me otsime selgust. Ilmutusraamatus seisab Johannes ja näeb kahte tunnistajat, kahte õlipuud, kahte lampjalga, kes seisavad Issanda ees. Nad on kui majakad keset tormist maailma, tunnistajad, kelle elu ja sõnad on kui valgus, mis ei kustu isegi siis, kui pimedus üritab neid neelata. Nad on tunnistajad, kes seisavad kindlalt, sest nende juured on sügaval Issanda kaljus.
Benjamin Vo oli poiss, kes mõistis seda teekonda. Ta oli poiss, kelle uudishimu oli kui kompass, mis näitas alati kõrgemale ja kaugemale. Ta ei olnud poiss, kes oleks leppinud lihtsate vastustega; ta uuris pilvi, ta uuris koodi, ta uuris maailma ehitust, sest ta otsis seda, mis on tõeline ja püsiv. Mõelge sellele, kuidas ta oma viieteistkümne eluaasta jooksul avastas maailma – mitte ainult lennujaamades lennukeid vaadeldes, vaid elades oma elu kui üht suurt, avatud kutset. Ta oli poiss, kes naeratas oma „Con Chim Airlinesi“ unistustest rääkides, ja see naer oli kui tunnistus – puhas, siiras ja täis lootust, mis ei karda lennata kõrgele.
Kuid täna, viis kuud pärast seda, kui Ben läks Jumala juurde, tundub see teekond ehk raskem kui kunagi varem. Alan ja Thao, ma tean, et te kannate oma südames küsimusi, mis on raskemad kui ükski lennukikoorem. Te küsite, miks pidi ta lend nii vara lõppema. Te olete endalt küsinud, kas te oleksite pidanud midagi märkama, kas te oleksite pidanud midagi teisiti tegema. Kuulake mind nüüd väga tähelepanelikult. See ei ole teie süü. See ei ole teie hooletus, ei mingi möödalaskmine. Haigus on kui ootamatu torm, mis tuleb väljastpoolt, see ei vali, see ei küsi luba. Jumal ei süüdista teid ja Benjamin, kes teid nii lõputult armastas, ei süüdista teid samuti. Tõstke see süü kivi oma südamelt maha. Te olete olnud talle vanemad, kelle armastus on tema jaoks igavene kodu. Te ei ole midagi kahe silma vahele jätnud. Te olete vabad sellest süüst, mida te endale olete määranud. Teie armastus on hoidnud teda, ja see armastus hoiab teda endiselt, sest armastus ei lõpe kunagi.
Vaadake evangeeliumi. Saduserid tulevad Jeesuse juurde oma keeruliste küsimustega, oma „mis siis, kui“ stsenaariumitega. Nad püüavad suruda igavikku inimlike mõõtude ja maiste suhete raamidesse. Kuid Jeesus vastab neile hoopis teisiti. Ta ütleb: „Ta ei ole surnute, vaid elavate Jumal, sest temale on kõik elus.“ See on see hinge tõmbav hetk, kus Jeesus avab meile ukse, mida me ise ei oska avada. Ta ütleb meile, et elu, mida me siin maa peal tunneme, on vaid eelmäng. See, mis tuleb, on midagi nii palju suuremat, nii palju kirkamat, et meie maised mured ja küsimused kahvatuvad selle valguses. Benjamin on nüüd seal, kus ta on täielikult elus. Ta ei ole kadunud, ta on vaid läinud ees, elades Jumala valguses, kus ei ole enam valu, ei ole enam haigust, vaid ainult see sama särav naer, mida te nii hästi mäletate.
Ryan, minu kallis poiss, sa oled oma venna parim sõber. Ma tean, et sinu jaoks on see maailm muutunud vaiksemaks. Ma tean, et robotiklassid ja lennukitega seotud unistused tunduvad nüüd teistmoodi ilma temata. Kuid tea seda: side sinu ja Benši vahel on tugevam kui surm. Ta on sinuga. Ta elab edasi sinu julguses, sinu südamlikkuses, sinu sammudes. Sinu vend tahab, et sa lendaksid. Ta vaatab sind taevast sama sooja naeratusega, nagu ta tegi siis, kui te koos maailma avastasite. Ära karda elada. Ära karda unistada. Jumal hoiab sind oma käes igal sammul.
See armastus, mida Ben kandis, ei jäänud pidama tema lahkumisega. Mäletate, kuidas ta tahtis anda oma kogu hoiupõrsa sisu, et aidata oma onu Williamit? Ta ei lõhkunud seda põrsast, raha polnudki vaja, kuid see pakkumine ise – see valmidus anda ära kõik, mis tal oli – ongi see, mida Jumal hindab. See armastus voolab täna edasi Cà Mau maakonna puhta vee kaevus Vietnamis, kus vesi kustutab abivajajate janu. See on Beni armastus, mis ei ole kadunud, vaid on muutunud osaks Jumala lõputust halastusest. Iga tilk seda vett, iga heategu, mida te teete tema mälestuseks, on märk sellest, et Ben elab edasi. Tema armastus on kui elav vesi, mis ei kuiva kunagi.
Meie usk ei ole lubadus, et elus ei tule torme. Meie usk on lubadus, et tormis on keegi meiega paadis. Jeesus, kes on meie rahu, hoiab Beni ja hoiab ka teid, Alan ja Thao, ning sind, Ryan. Ta ei ole kaugel. Ta on siinsamas, teie pisarates, teie mälestustes, teie igatsuses. Ta on see, kes tunnistab Beni nime inglite ees, ja Ta tunnistab ka teie nimesid. Te ei ole unustatud. Teie valu on nähtud. Teie armastus on kantud. See ongi meie vastus leinale. Me elame, sest Kristus elab. Me armastame, sest Tema on meid esimesena armastanud. Ja Benjamin, meie armas poiss, on nüüd osa sellest suurest armastuse ringist, mis ümbritseb meid kõiki.
Ma tahan, et te võtaksite täna kaasa ühe väikese, konkreetse asja. Kui lein teid ootamatult tabab ja maailm tundub liiga raske kanda, ärge proovige seda üksi teha. Öelge lihtsalt: „Issand, Sina tead, Sina hoiad.“ Ja tehke täna midagi head – täiesti vaikselt, kellelegi teadmata, Benile mõeldes. See on viis, kuidas tema armastus jätkab voolamist selles maailmas, ja see on tee, mis viib meid kord tagasi tema juurde. Benjamin Vo, armas poiss, me hoiame sind oma südametes, kuni me kord kohtume seal, kus tuul ei vaibu ja kus lennud kestavad igavesti. Aamen.
For the intentions entrusted to Ben on our prayer wall:
Lunastaja käsul ja jumalikust õpetusest tiivustatuna me söandame öelda:
Meie Isa, kes Sa oled taevas! Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nii ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Aamen.
Issand õnnistagu teid ja hoidku teid oma rahus. Minge rõõmuga, sest Kristus on meie lootus.
✝ Õnnistagu teid kõikvõimas Jumal: Isa ja Poeg ja Püha Vaim. Aamen.