26. nädala esmaspäev tavalisel ajal — Päeva Sõna

Sissejuhatus

Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Olgu Jumala rahu, mis ületab kõik mõistmise, teiega täna ja igavesti.

Patukahetsus

Issand, halasta meie peale. Kristus, halasta meie peale. Issand, halasta meie peale.

♪ “Estonian Kyrie (Liturgical Organ)” — A song for Ben

Sõnaliturgia

Esimene lugemine · Job 1:6-22

Ühel päeval, kui Jumala pojad tulid ja astusid Issanda ette, tuli ka saatan nende hulka. Ja Issand küsis saatanalt: „Kust sa tuled?” Saatan vastas Issandale ja ütles: „Ma käisin maad mööda ümber ja rändasin seal.” Ja Issand ütles saatanale: „Kas oled pannud tähele minu sulast Iiobit? Sest ei ole tema sarnast maa peal: vaga ja õiglane mees, kardab Jumalat ja hoidub kurjast.” Saatan vastas Issandale ja ütles: „Kas Iiob asjata kardab Jumalat? Eks ole Sina teinud aia ümber tema ja ta koja ja kõige, mis tal on? Sa oled õnnistanud tema kätetööd ja tema karjad on levinud maal. Aga siruta ometi käsi ja puuduta kõike, mis tal on, küll ta siis neab Sind näkku!” Ja Issand ütles saatanale: „Vaata, kõik, mis tal on, olgu sinu käes; ainult tema enese vastu ära siruta kätt!” Ja saatan läks ära Issanda juurest. Ühel päeval, kui Iiobi pojad ja tütred sõid ja jõid veini oma vanema venna kojas, tuli käskjalg Iiobi juurde ja ütles: „Veised kündsid ja eeslid käisid nende kõrval söömas, kui seekalased tungisid kallale ja röövisid need, ja sulased lõid nad mõõgateraga maha; ja mina olen ainsana pääsenud, et sulle teada anda.” Kui see veel rääkis, tuli teine ja ütles: „Jumala tuli langes taevast ja põletas lambad ja sulased ning sõi nad ära; ja mina olen ainsana pääsenud, et sulle teada anda.” Kui see veel rääkis, tuli teine ja ütles: „Kaldealased moodustasid kolm salka ja tungisid kaamelite kallale ja röövisid need, ja sulased lõid nad mõõgateraga maha; ja mina olen ainsana pääsenud, et sulle teada anda.” Kui see veel rääkis, tuli teine ja ütles: „Sinu pojad ja tütred sõid ja jõid veini oma vanema venna kojas, kui äkki suur tuul tuli kõrbe poolt ja lõi vastu maja nelja nurka, ja see langes noorte peale, ja nad on surnud; ja mina olen ainsana pääsenud, et sulle teada anda.” Siis Iiob tõusis ja käristas oma kuue lõhki ja ajas pea paljaks, heitis maha ja kummardas ning ütles: „Alasti olen ma emaüsast tulnud ja alasti ma lähen sinna tagasi. Issand on andnud ja Issand on võtnud; Issanda nimi olgu kiidetud!” Kõiges selles Iiob ei teinud pattu ega öelnud Jumala kohta midagi kohatut.

Psalm · Psalm 17:1bcd, 2-3, 6-7

♪ “Psalm 17: Shadow of Your Wings (Version B)” — A psalm for Ben

Evangeelium · Luke 9:46-50

Jüngrite vahel tekkis vaidlus, kes neist oleks suurim. Aga Jeesus, teades nende südame mõtteid, võttis lapse, pani ta enda kõrvale ja ütles neile: „Kes iganes võtab vastu ühe niisuguse lapse minu nimel, see võtab vastu minu, ja kes iganes võtab vastu minu, see võtab vastu minu Läkitaja. Sest kes on kõige väiksem teie kõigi seas, see on suur.” Johannesele aga vastas Jeesus: „Õpetaja, me nägime kedagi Sinu nimel kurje vaime välja ajavat ja me keelasime teda, sest ta ei käi koos meiega.” Jeesus ütles talle: „Ärge keelake, sest kes ei ole teie vastu, see on teie poolt!”

Pööra oma kõrv minu poole ja kuule mu sõnu.

Jutlus

Me kõik teame seda hetke, kui vaatame lennujaama terminali aknast välja. See on koht, kus maailm muutub – kus inimesed kohtuvad ja lahkuvad, kus suured masinad tõusevad taeva poole, trotsides gravitatsiooni. Benjamin Vo jaoks ei olnud see lihtsalt koht; see oli tema kutsumus. Ta teadis lennukite mudeleid, ta tundis nende mootorite rütmi, ta unistas omaenda „Con Chim Airlinesist”. Mäletate, kuidas ta sellest rääkis? See ei olnud lihtsalt mäng. See oli poiss, kes vaatas üle horisondi ja nägi seal võimalust, lootust ja ilu. Täna, kolm kuud pärast seda, kui Ben läks oma viimasele ja kõige pikemale lennule, seisame me siin, vaadates omaenda elude horisonti, mis tundub äkki tühi ja hall.

Tänane esimene lugemine Iiobi raamatust on karm. „Kui Issand ütles saatanale: 'Kas sa oled pannud tähele minu sulast Iiobit?'” See on küsimus, mis teeb meid ärevaks. Me tahame uskuda, et kui me oleme head, kui me oleme „laitmatud ja õiglased”, siis on meid kaitstud kõige halva eest. Me tahame, et elu oleks nagu Beni matemaatikaülesanded, kus igal võrrandil on loogiline lahendus. Aga Iiob õpetab meile midagi muud. Ta kaotab kõik – oma karja, oma teenijad, oma lapsed. Ja siiski, keset seda purustavat valu, ta langeb maha ja ütleb: „Issand andis ja Issand on võtnud; Issanda nimi olgu kiidetud!” See ei ole tuimus. See on usaldus, mis ulatub sügavamale kui meie arusaamine. See on usaldus, mis suudab seista keset varemeid ja öelda: „Jumal on endiselt Jumal.”

Ma tean, et siin on vanemaid, Alan ja Thao, kes kannavad endas vaikset, rasket kivi. Ma tean seda tunnet, kui öösel ärgates küsite endalt: „Kas ma jätsin midagi tegemata? Kas ma oleksin pidanud märkama? Kas see oli minu süü?” Kuulake mind nüüd väga tähelepanelikult. See haigus, see teekond, see valu – see ei olnud teie süü. See ei olnud teie hoolimatus. See ei olnud karistus teie või Beni tegude eest. Haigus on osa sellest langenud maailmast, see on torm, mis võib tabada igaüht, olenemata sellest, kui hoolikad või armastavad me oleme. Te olite ja olete Beni jaoks maailma parimad vanemad. Teie armastus oli tema elu päike. Jumal ei süüdista teid, ja Ben ei süüdista teid. Ta mäletab teid kui neid, kes hoidsid teda oma kätel. Tõstke see süükoorem oma südamelt. Te olete vabad. Te ei ole midagi kaotanud, mida te saaksite tagasi võita – te olete andnud talle kõik, mida üks laps vajab: armastuse, mis ei tunne piire. Mõelge sellele hetkele, kui Ben, vaevalt viieteistkümneaastane, pakkus oma sääste, et aidata onu Williamit. Ta ei purustanud hoiupõrsast, ta ei teinud sellest suurt numbrit – ta lihtsalt pakkus. See oli tema süda, mis oli juba täis Jumala armastust. See armastus ei ole kadunud. See on see, mis teid hoiab.

Vaadake tänast evangeeliumi. Jüngrid vaidlevad selle üle, kes on suurim. Nad tahavad staatust, nad tahavad võimu, nad tahavad kontrolli. Jeesus aga teeb midagi ootamatut. Ta võtab lapse ja paneb ta enda kõrvale. Ta ütleb: „Kes iganes võtab vastu ühe niisuguse lapse minu nimel, see võtab vastu minu.” See on vastus meie küsimustele. Suurus ei ole võidus, suurus ei ole pikaealisuses, suurus ei ole selles, mida me maailmas saavutame. Suurus on selles, kui palju me suudame vastu võtta – kui palju me suudame avada oma südame teisele. Ben oli selline laps. Ta oli see, keda Jeesus hoidis oma kõrval. Tema uudishimu, tema naeratus, tema „Con Chim Airlinesi” unistused – see kõik oli Tema nimel. Ja kui me võtame Beni vastu oma mälestustes, kui me hoiame teda oma südames, siis me võtame vastu Jeesuse enda.

Ryan, ma tean, et su vend on su kõrvalt puudu. Ma tean, et sa tunned seda tühjust, kui sa vaatad tema asju või mõtled tema unistustele. Aga ära unusta, et sa oled tema vend. Sa kannad tema naeratust edasi. Sa kannad tema uudishimu edasi. Iga kord, kui sa oled lahke, iga kord, kui sa teed midagi head, elab Ben sinu kaudu. See on pärand, mida surm ei saa puudutada. Sa ei pea olema üksi, sest Ben on sinuga, ja Jumal on teiega mõlemaga. Ärge kartke küsida Jumalalt „miks”. Iiob küsis. Jeesus küsis ristil. See ei ole usu puudumine; see on ausus Jumala ees. Jumal ei taha, et te teeskleksite, et kõik on hästi. Ta tahab, et te tuleksite Tema juurde oma murtud südamega, täpselt nii, nagu te olete.

Meile meeldib mõelda, et Jeesus on kuningas, kes valitseb pilvedes. Aga Ta on see, kes nuttis Laatsaruse haual. Ta on see, kes hoiab Beni praegu oma süles. Ta teab, mida tähendab kaotada, ja Ta teab, mida tähendab üles tõusta. Tema nimi on kõrgem kui ükski teine nimi, sest Ta on võitnud surma mitte jõuga, vaid armastusega. Ben elab nüüd seal, kus lennud ei lõpe kunagi. Ta on seal, kus ei ole enam valu, ei ole enam haigust, ei ole enam küsimusi, vaid ainult rahu. See on see koht, kuhu me kõik oleme teel. See on see koht, kus me kohtume taas.

Ma tahan, et te võtaksite täna kaasa ühe väikese asja. Ärge püüdke oma valu ära peita, sest see on osa teie armastusest Beni vastu. Aga ärge laske sellel valul end kinni hoida. Iga kord, kui te tunnete, et te ei jaksa, öelge lihtsalt: „Issand, ma usaldan Sulle oma poja, ma usaldan Sulle oma valu.” Ja siis tehke midagi head – vaikselt, ilma et keegi teaks. See on Beni armastus, mis voolab edasi. See on tema pärand. See on viis, kuidas te hoiate teda elus ja kuidas te ise saate elada edasi. See on nagu see kaev, mille te olete lasknud rajada – vesi voolab, elu jätkub, ja Beni nimi on seotud eluga, mitte surmaga. Benjamin Vo, armas poeg, sa oled nüüd seal, kus lennud ei lõpe kunagi. Me hoiame sind oma südametes, kuni me kohtume taas. Ja teile kõigile, kes te kannate raskeid riste: tõstke oma pilk risti poole. See ei ole surma märk; see on armastuse troon. Jumal hoiab teid oma peopesal. Ta on teiega täna, homme ja igavesti. Aamen.

Meditatsioon

♪ “Üks vaim ja süda (Version B)” — A song for Ben

Palvepalved

For the intentions entrusted to Ben on our prayer wall:

“Täna möödub 100 päeva ilma sinuta. Igatsen sind väga, Ben. Tule julgelt igal ajal külla! Kohtumiseni, sõber! Armastan sind!” — Dad