Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Armu ja rahu teile Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt.
Issand, halasta meie peale. Kristus, halasta meie peale. Issand, halasta meie peale.
Me kõik teame seda hetke, kui vaatame lennujaama ootesaalis suurt klaasseina. Sealpool on maailm, mis liigub, õhkutõusud ja maandumised, metallist tiivad, mis lõikavad pilvi. Benjamin Vo oli poiss, kes ei vaadanud seda klaasi lihtsalt pealtvaatajana. Tema jaoks oli lennundus – eriti tema armastatud Boeing 737 – midagi, mis väljendas inimese püüdlust ulatuda kaugemale, tõusta kõrgemale, ületada piire. Ta kandis endas seda inseneri hinge, seda täpsust ja uudishimu, mis tahtis mõista, kuidas maailm on kokku pandud. Ta unistas oma „Con Chim Airlinesist“ ja see unistus, see naeratus, millega ta sellest rääkis, oli nagu puhas, selge taevas pärast pikka tormi.
Kuid täna, Püha Pauluse sõnade valguses, peame vaatama teist tüüpi lende ja teist tüüpi varustust. Paulus kirjutab filiplastele: „Ma olen veendunud selles, et see, kes teis on alustanud head tööd, viib selle lõpule Kristuse Jeesuse päevaks.“ See ei ole pilt millestki, mis on katkenud. See on pilt millestki, mis on kestev. See on pilt sellest, kuidas Jumal ei jäta pooleli seda, mida Ta on alustanud meie südames, meie peredes, meie laste elus. See on lubadus, et Benjamin, kelle elu oli nii täis valgust, on nüüd osa sellest lõpuleviidud tööst, mis särab Jumala auhiilguses.
Ma tean, et Alan ja Thao, te kannate seda raskust juba neli kuud. Ma tean, et on hetki, mil te tunnete end kui sõdurid, kes on kaotanud oma kilbi, sest teie süda on nii paljaks kistud. Ma tean, et te küsite endalt, kas te oleksite saanud midagi teha teisiti. Kuulake mind nüüd väga tähelepanelikult. See ei ole teie süü. See ei ole teie hooletus, ei mingi möödalaskmine, ei mingi asi, mida te jätsite tegemata. Haigus on nagu nähtamatu, julm tuul, mis ei küsi luba ega vali ohvrit. See ei ole karistus ja see ei ole teie läbikukkumine. Jumal ei ole teid süüdistanud ja Benjamin, kes teid nii lõputult armastas, ei süüdista teid samuti. Tõstke see süü kivi oma südamelt maha. Te olete olnud talle maailma parimad vanemad. Teie armastus oli tema kodu ja see kodu on nüüd igavene. Te ei ole midagi kahe silma vahele jätnud. See, et te olete siin, tähendab, et te olete endiselt osa sellest suurest Jumala kodakondsete perest.
Vaadake nüüd evangeeliumi pööret. Jeesus läheb sööma variseri majja. Inimesed jälgivad Teda. Tema ees on mees, kes kannatab vesitõve käes. Jeesus ei oota. Ta ei küsi luba. Ta küsib: „Kas on lubatud hingamispäeval terveks teha või mitte?“ Kui nad vaikivad, võtab Ta mehe, tervendab ta ja laseb minna. See on see hetk, kui valgus tungib läbi meie pimeduse: Jumal ei ole seotud meie reeglitega, kui tegemist on halastusega. Ta ei ole seotud meie inimliku arusaamaga „õigest ajast“. Ta tervendab, Ta vabastab, Ta tõstab üles. Jeesus küsib: „Kes teist, kui ta poeg või härg kukub kaevu, ei tõmba teda kohe välja hingamispäeval?“ Ta tunneb meie valu, Ta tunneb meie kukkumist, Ta tunneb meie sügavat igatsust. Ta ei lase meil kaevu jääda.
Benjamin oli poiss, kes oskas oma soojust jagada. Mäletate seda lugu – seda vaikset ja ilusat žesti, kui ta soovis anda oma kogu hoiupõrsa sisu, et aidata oma onu Williamit? Ta ei teinud sellest numbrit. Ta ei oodanud kiitust. Ta lihtsalt pakkus. See oli poiss, kelle süda oli juba valmis andma kõik, mis tal oli. See on see „hea töö“, millest Paulus räägib – see ei ole raud ega teras, see on armastus, mis on valmis ennast jagama. Ja see armastus ei ole kadunud. See voolab edasi läbi selle „Heategevuse kaevu“, mille te olete tema nimele pühendanud Cà Mau piirkonnas. Iga lonks vett, mida keegi sealt joob, on Beni armastuse vili. Ta elab edasi nendes tegudes, mida teete tema nimele, vaikuses ja saladuses.
Ryan, minu armas poiss, sa oled oma venna parim sõber. Ma tean, et sa igatsed teda. Ma tean, et need hetked, kui te koos unistasite, on nüüd mälestused. Kuid tea, et side, mis teil on, on tugevam kui surm. Ben on sinuga. Ta on sinu headuses, sinu püüdlustes, sinu elus. Ta on sinu vend igavesti. Ta on nüüd seal, kus ta näeb Jumala nägu ja palvetab teie eest. Ta on teie ingel, kes valvab teid. Ära karda elada, ära karda unistada. Ben tahaks, et sa lendaksid kõrgele, just nagu tema oma „Con Chim Airlinesi“ unistustes.
Meie usk ei ole lubadus, et elus ei tule torme. Meie usk on lubadus, et tormis on keegi meiega paadis. Jeesus, kes on meie rahu, hoiab Beni ja hoiab ka teid, Alan ja Thao, ning sind, Ryan. Ta ei ole kaugel. Ta on siinsamas, teie pisarates, teie mälestustes, teie igatsuses. Ta on see, kes tunnistab Beni nime inglite ees, ja Ta tunnistab ka teie nimesid. Te ei ole unustatud. Teie valu on nähtud. Teie armastus on kantud. Paulus kirjutab: „Ma palvetan, et teie armastus ikka veel rohkem kasvaks.“ See on teie väljakutse – kasvatada armastust, mis on tugevam kui surm. See on see „õiguse vili“, mis tuleb Jeesuse Kristuse läbi.
Ma tahan, et te võtaksite täna kaasa ühe väikese, konkreetse asja. Kui lein teid ootamatult tabab ja maailm tundub liiga raske kanda, ärge proovige seda üksi teha. Öelge lihtsalt: „Issand, Sa tead, Sa hoiad.“ Ja tehke täna midagi head – täiesti vaikselt, kellelegi teadmata, Benile mõeldes. See on viis, kuidas tema armastus jätkab voolamist selles maailmas, ja see on tee, mis viib meid kord tagasi tema juurde. Benjamin Vo, armas poiss, me hoiame sind oma südametes, kuni me kord kohtume seal, kus tuul ei vaibu ja kus lennud kestavad igavesti. Aamen.
For the intentions entrusted to Ben on our prayer wall:
Lunastaja käsul ja jumalikust õpetusest tiivustatuna me söandame öelda:
Meie Isa, kes Sa oled taevas! Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nii ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Aamen.
Issand õnnistagu teid ja hoidku teid. Ta näidaku teile oma palge valgust ja olgu teile armuline. Aamen.
✝ Õnnistagu teid kõikvõimas Jumal: Isa ja Poeg ja Püha Vaim. Aamen.