Neljapäev 24. nädalal tavalisel ajal

Me kõik teame seda hetke, kui vaatame lennujaamas terminali aknast välja. See on ootuse ja põnevuse aeg, kus suured metallist linnud valmistuvad õhku tõusma, jättes maha maa ja gravitatsiooni, et kaduda pilvede taha. Benjamin Vo oli poiss, kes seda vaatepilti armastas. Ta ei olnud lihtsalt vaatleja; ta oli unistaja, kes oma „Con Chim Airlinesi” visioonidega ja oma särava uudishimuga ehitas juba siin maa peal silda taeva ja maa vahele. Ta oli poiss, kelle jaoks maailm oli avatud lennurada, poiss, kes oma viieteistkümne eluaastaga jõudis unistada, luua ja armastada. Täna, kolm kuud pärast tema kojuminekut, tundub see rada meile vahel tühjana, kuid Jumala Sõna kutsub meid vaatama kõrgemale kui pilved, sinna, kus Benjamin on nüüd pärale jõudnud.

Vaadake tänast evangeeliumi. See on stseen, mis on täis vaikset, kuid läbistavat tõde. Jeesus istub lauas, kui sisse astub naine, kelle elu on olnud täis eksimusi ja raskusi. Ta ei ütle midagi. Ta lihtsalt tuleb, põlvitab maha ja hakkab oma pisaratega pesema Issanda jalgu. Ta pühib need oma juustega ja võidab need kalli salviga. See on hetk, kus sõnad on üleliigsed. See on puhas, alasti armastus. Simon, variser, vaatab seda pealt ja tema süda on täis hinnanguid. Ta mõtleb: „Kui see mees oleks prohvet, siis ta teaks, kes see naine on.“ Simon näeb ainult patust naist. Jeesus aga näeb midagi muud. Ta näeb südant, mis on murdunud ja seetõttu võimeline armastama üle piiride.

Selles loos on peidus suur saladus: „Sellele, kellele vähe andestatakse, see armastab vähe.“ Aga see naine, kellel on palju andestatud, armastab palju. See on see „kõige ülevam tee“, millest Paulus kirjutab korintlastele: „Kuid Jumala armust olen ma see, kes olen, ja tema arm minu vastu ei ole läinud tühja.“ Mõelge sellele. Paulus, kes oli kiriku tagakiusaja, tunnistab, et tema elu on täielikult Jumala kingitus. Ta ei ole oma tegude vili, vaid armu vili. See on tõde, mida me kõik peame endale meelde tuletama: meie väärtus ei sõltu sellest, mida me oleme korda saatnud või kui täiuslikud me oleme olnud. See sõltub sellest, et Jumal on meid juba valinud, juba lunastanud ja juba armastanud.

Alan ja Thao, ma vaatan teid ja ma tean, mida te kannate. On möödas kolm kuud sellest, kui Benjamin läks koju Isa juurde, ja see aeg on olnud kui pikk ja kurnav teekond. Te olete käinud läbi tule ja vee, te olete hoidnud Beni kätt ja andnud talle kõik, mis ühel vanemal on võimalik anda. Ja ma tean, et seal, vaiksetel öötundidel, hiilib ligi see mürgine mõte: „Kas ma oleksin võinud midagi teisiti teha? Kas ma jätsin midagi märkamata? Kas ma tegin midagi valesti?“ Kuulake mind nüüd väga tähelepanelikult, sest see on tõde, mida te peate täna uskuma: see haigus ei olnud teie süü. See ei olnud teie hoolimatuse vili. See ei olnud karistus. See oli midagi, mis tuli väljastpoolt, väljaspool teie kontrolli, väljaspool iga inimese võimu. Jumal ei süüdista teid, ja Ben – teie armas, särav, sügava südamega poiss – ei süüdista teid. Ta mäletab teid kui oma parimaid, armastavamaid vanemaid. Tõstke see kivi oma südamelt. Te olete vabad. Te ei jätnud midagi vahele. Te olite ja olete parimad vanemad, keda ta võis soovida. Teie armastus ei olnud mitte kunagi puudulik; see oli Beni elu suurim kingitus.

Ben oli poiss, kes mõistis armastuse olemust paremini kui paljud täiskasvanud. Mäletate seda lugu, kui ta oli vaevalt viisteist ja soovis anda kogu oma hoiupõrsa säästud, et aidata oma onu Williamit, kes kannatas raskete tervisehädade käes? Ta ei teinud seda selleks, et keegi teda kiidaks; ta tegi seda, sest tema süda oli täis armastust, mis ei tunne piire. See oli tema viis öelda, et teine inimene on talle kallim kui miski, mida ta ise omab. See on see sama vaim, mis elab edasi ka seal, kus tema heategusid on tehtud vaikuses – puhta vee kaevus Cà Mau külas, kus tema nimi ja tema suur süda voolavad edasi, pakkudes elustavat vett neile, kes seda vajavad. See vesi ei ole lihtsalt vesi; see on Beni armastus, mis voolab edasi, pakkudes kosutust neile, kes on janus. See on tema pärand. Teie armastus, mis on muutunud teiste aitamiseks, on see, kuidas ta elab edasi meie seas.

Ryan, kallis poiss, ma tean, et sa tunned seda tühjust kõige teravamalt. Sa oled kaotanud oma venna, oma parima sõbra, oma kaaslase kõigis nendes seiklustes, olgu siis lennujaamades või kodus mänge koodides. See on raske. Aga tea, et see side, mis teil on, ei ole katkenud. Ben elab edasi sinu südames. Iga kord, kui sa oled julge, iga kord, kui sa oled lahke, iga kord, kui sa naeratad, on see Beni naeratus sinu kaudu. Ära karda seda tühjust. See on ruum, kuhu Jumal tahab valada oma rahu. Sa oled tema vend ja see side on tugevam kui surm. Ben vaatab sind ülevalt ja ta on uhke sinu üle. Ta ootab sind, et ühel päeval koos taas lennata, koos taas unistada, koos taas olla.

Me kõik oleme siin, et õppida seda, mida Ben juba teadis: et armastus on ainus asi, mis jääb. Prophethoodid kaovad, keeled vaikivad, teadmised saavad otsa, aga armastus ei lõpe kunagi. Ben on nüüd seal, kus ta näeb „palgest palgesse“. Ta ei näe enam „tuhmi kujutist“. Ta näeb seda Armastust, kes teda kutsus, ja ta vaatab sealt alla meie peale, hoides meid oma palvetes. Ta on nüüd osa sellest taevasest „Con Chim Airlinesist“, mis lendab igaviku avarustes, kus ei ole enam ööd, ei haigust ega pisaraid, vaid ainult igavene valgus.

Ma tahan, et te võtaksite täna kaasa ühe väikese asja. Ärge püüdke oma valu ära peita, sest see on osa teie armastusest Beni vastu. Aga ärge laske sellel valul end kinni hoida. Iga kord, kui te tunnete, et te ei jaksa enam, öelge: „Issand, ma usaldan Sulle oma poja, ma usaldan Sulle oma valu.“ Ja siis tehke midagi head – vaikselt, ilma et keegi teaks. See on Beni armastus, mis voolab edasi. See on tema pärand. Teie armastus, mis on muutunud teiste aitamiseks, on see, kuidas ta elab edasi. Benjamin Vo, armas poeg, sa oled nüüd oma suurel lennul. Me hoiame sind oma südames, kuni me kohtume taas. Ja teile kõigile, kes te kannate raskeid riste: tõstke oma pilk risti poole. See ei ole surma märk; see on armastuse troon. Jumal hoiab teid oma peopesal. Ta on teiega täna, homme ja igavesti. Aamen.