24. nädala laupäev tavalisel ajal — Päeva Sõna · In loving memory of Benjamin Vo

Sissejuhatus

Armu ja rahu teile Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt. Alustagem seda palvust Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel.

Patukahetsus

Issand, halasta meie peale. Kristus, halasta meie peale. Issand, halasta meie peale.

♪ “Estonian Kyrie (Reverent Choir)” — A song for Ben

Sõnaliturgia

Esimene lugemine · 1 Korintlastele 15:35-37, 42-49

Vennad, keegi võib küsida: „Kuidas surnud üles äratatakse? Millise kehaga nad tulevad?“ Sina rumal! See, mida sa külvad, ei saa elavaks, kui see ei sure. Ja mida sa külvad, ei ole see keha, mis saab, vaid paljas tera, olgu nisu või mõni muu vili. Nõnda on ka surnute ülestõusmine: külvatakse kaduvuses, äratatakse kadumatuses; külvatakse autuses, äratatakse auhiilguses; külvatakse nõtruses, äratatakse väes; külvatakse maine keha, äratatakse vaimne keha. Kui on olemas maine keha, siis on olemas ka vaimne keha. Nõnda on ka kirjutatud: „Esimene inimene Aadam sai elavaks hingeks,“ viimne Aadam aga elustavaks vaimuks. Kuid vaimne ei olnud esmane, vaid maine, alles siis tuli vaimne. Esimene inimene oli maast, maine; teine inimene on taevast. Milline oli maine, sellised on ka maised; ja milline on taevane, sellised on ka taevased. Ja otsekui me oleme kandnud maiset kuju, nõnda me kanname ka taevast kuju.

Psalm · Psalm 56:10c-12, 13-14

♪ “The Lord is kind and merciful” — Br Michael Herry fms — Marist Music

Evangeelium · Luuka 8:4-15

Kui suur rahvahulk oli kogunenud ja linnadest tuli inimesi Jeesuse juurde, rääkis ta tähendamissõna: „Külvaja läks välja oma seemet külvama. Ja külvates kukkus mõndagi seemet tee äärde ja tallati ära, ning taeva linnud sõid selle ära. Ja muud kukkus kaljule, ja kui see tärkas, kuivas see ära, sest sel polnud niiskust. Ja muud kukkus ohakate sekka, ja ohakad kasvasid ühes ja lämmatasid selle. Ja muud kukkus heasse mulda, ja kui see tärkas, kandis see sajakordset vilja.“ Seda öeldes ta hüüdis: „Kellel on kõrvad kuulda, see kuulgu!“ Tema jüngrid aga küsisid temalt, mida see tähendamissõna tähendab. Tema ütles: „Teile on antud tunda Jumala riigi saladusi, teistele aga räägitakse tähendamissõnadega, et nad vaadates ei näeks ja kuuldes ei mõistaks. Tähendamissõna tähendus on see: seeme on Jumala sõna. Need, kes on tee ääres, on need, kes on kuulnud, kuid siis tuleb kurat ja võtab sõna nende südamest, et nad ei usuks ega saaks päästetud. Need, kes on kaljul, on need, kes kuuldes võtavad sõna vastu rõõmuga, kuid neil ei ole juurt; nad usuvad ajutiselt ja kiusatuse ajal nad taganevad. Mis aga kukkus ohakate sekka, need on need, kes on kuulnud, kuid edasi minnes lämmatavad nad elu mured ja rikkused ja naudingud ning nad ei kanna küpset vilja. Aga mis heas mullas, need on need, kes sõna kuuldes peavad selle kinni ausas ja heas südames ning kannavad vilja kannatlikkuses.“

Ma kõnnin Issanda palge ees elavate maal.

Jutlus

Vaadake seda pilti: väike seeme, mis on peidetud sügavasse, tumedasse mulda. Me näeme seda sageli põllul või aias, mõtlemata, milline vägivaldne, kuid samas püha protsess seal toimub. Seeme peab lakkama olemast seeme, et temast saaks midagi uut. See peab avanema, lagunema ja surema oma algses olekus, et elu, mis on temas peidus, saaks murda läbi mulla valguse poole. Paulus ütleb meile täna nii otsekoheselt: „Mis sa külvad, see ei saa elavaks, kui see ei sure.“ See on looduse seadus, aga see on ka meie usu saladus. Me näeme seda Beni elus, selles säravas, uudishimulikus poisis, kelle elu oli nagu seeme, mis külvati sellesse maailma ja mis nüüd, Jumala aias, on tärganud uues, igaveses hiilguses.

Benjamin Vo oli poiss, kes oskas näha kaugemale kui enamik meist. Ta oli oma unistustes juba „Con Chim Airlinesi“ piloot, poiss, kes koodis mänge ja ehitas pilveinfrastruktuure, olles ise alles nooruk. Ta oli nagu see hea muld evangeeliumis – süda, mis võttis vastu tarkust, armastust ja rõõmu ning kandis vilja, mis oli palju suurem kui tema lühike viisteist aastat. Mõelge tema vaiksele, kuid võimsale žestile, kui ta soovis anda oma kogu hoiupõrsa säästud, et aidata oma onu Williamit. Ta ei teinud seda selleks, et keegi teda märkaks. See oli puhas, siiras soov jagada seda, mis tal oli. See seeme, see armastuse seeme, mida ta külvas, ei ole kadunud. See elab edasi igas heateos, igas vaikses palves, igas veetilgas, mis voolab Cà Mau kaevust Beni mälestuseks.

Alan ja Thao, ma tean, et te olete praegu nagu need, kes seisavad põllu ääres ja vaatavad tühja maad. Teie südamed on väsinud. Kolm kuud on möödas sellest, kui Benjamin läks koju, ja see lein on kui terav mõõk, mis ei anna rahu. Te küsite endalt, kas te jätsite midagi tegemata, kas te oleksite pidanud midagi teisiti tegema. Kuulake mind nüüd: see koorem ei ole teie kanda. Jumal ei ole teid süüdi mõistnud. See haigus, see katsumus, ei olnud teie süü ega teie hoolimatuse vili. See oli väljaspool teie kontrolli. Te olite Beni jaoks maailma parimad vanemad. Teie armastus oli tema elu vundament. Ärge laske süütundel end piinata – see on vale, mida vaenlane sosistab. Te olete vabad. Te olete armastatud.

Vaadake evangeeliumi külvajat. Mõnikord kukub seeme teele, mõnikord kaljule, mõnikord okkadesse. Aga kui see kukub heasse mulda, siis see kannab vilja. Benjamin oli see hea muld. Ta võttis vastu elu, ta võttis vastu teadmised, ta võttis vastu armastuse. Ja nüüd, kui ta on läinud, kannab see vili edasi vilja. Ryan, sinu süda on samuti see muld. Sa oled Beni vend, tema parim sõber, tema kaaslane kõigis unistustes. See tühjus, mida sa tunned, on ruum, kuhu Jumal tahab külvata lootust. Ära karda seda tühjust. Ben elab sinus edasi. Iga kord, kui sa oled lahke, iga kord, kui sa oled julge, iga kord, kui sa naeratad, on see Beni naeratus, mis särab läbi sinu. Sa oled tema pärand. Sa oled tema elav mälestusmärk.

Paulus ütleb: „Nõnda on ka surnute ülestõusmine: külvatakse kaduvuses, äratatakse kadumatuses.“ See on meie lootus. See ei ole lihtsalt lohutus, see on reaalsus. Me ei ole loodud kaduvuseks, vaid igavikuks. Benjamin ei ole kadunud; ta on siirdunud „taevasesse lennujaama“, kus ta ootab meid, kus ta on vaba kõigest, mis teda siin maailmas piiras. Ta on nüüd osa sellest suurest, nähtamatust pilvest, mis meid ümbritseb ja meile kaasa elab.

Meil kõigil on elus hetki, kus me tunneme, et meie seeme on maha maetud ja midagi ei tärka. Me tunneme end kui see seeme, mis on trambitud teele või lämmatatud okkadesse. Aga Jeesus, kes on „viimne Aadam“, on see, kes annab elu. Tema on see, kes tõstab üles kõik, mis on nõrk, kõik, mis on purunenud. Ta ei jäta meid üksi. Ta on meiega igas pisaras, igas vaikses ohetuses, igas öös, kui uni ei tule.

Ma tahan, et võtaksite täna kaasa ühe väikese asja. See on lihtne, kuid see võib muuta teie päeva. Iga kord, kui tunnete, et lein on liiga suur, öelge lihtsalt: „Issand, ma külvan oma valu Sinu kätte, ja ma usaldan Sinu ülestõusmist.“ Ja siis tehke midagi väikest ja head – vaikselt, ilma et keegi teaks. See võib olla naeratus kellelegi, kes on kurb, või väike heategu, mis jääb saladuseks. See on viis, kuidas Beni armastus voolab edasi. See on viis, kuidas te hoiate teda elus.

Benjamin Vo, armas poeg, sa oled nüüd seal, kus „kõik on uus“. Sinu uudishimu, sinu särav mõistus, sinu õrn süda – see kõik on nüüd hoitud Jumala kätes. Me hoiame sind oma südametes, kuni me kohtume taas. Ja teile kõigile, kes te kannate raskeid riste: ärge kartke. Te olete Jumala armastatud lapsed. Ta hoiab teid oma peopesal, täna, homme ja igavesti. Aamen.

Meditatsioon

♪ “Üks vaim ja süda (Version A)” — A song for Ben

Palvepalved

For the intentions entrusted to Ben on our prayer wall:

“Ben, täna käisin Cam Ranhis asju ajamas ja sõitsin Cam Ranhi lennujaamast mööda. Siis tulid meelde kõik need vestlused lennukitest, mida meil Beniga olid, ja mul on nii palju mälestusi Sinust (jätan need enda teada, kakaka). Väike suslik, äkki tuli Sind mõeldes nii kohutavalt kurb tunne. Mine kohtadesse, kuhu tahtsid minna, ja ära unusta, et mõtled alati oma pere peale, armastan Sind väga. Kui vaid saaks !!!!!!!!!”