Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Armu ja rahu teile Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt.
Issand, halasta meie peale. Kristus, halasta meie peale. Issand, halasta meie peale.
Me kõik teame seda vaikset, peaaegu nähtamatut hetke, kui keegi, keda me armastame, peatub, et vaadata midagi, mis meile tundub tavaline. Võib-olla on see lihtsalt lennuki hõbedane vari, mis libiseb üle maapinna, või linnu tiibade sirutus taeva taustal. Benjamin Vo oli poiss, kes oskas seisatada. Ta ei elanud oma elu kiirustades läbi, vaid uudishimuga, mis oli nagu avatud aken maailma ilu poole. Mõelge ühele pildile: Ben, kes istub lennujaama klaasseina ääres, vaadates Boeing 737 stardivalmidust. Ta ei näinud seal ainult metalli ja kütust. Ta nägi seal võimalust, unistust, mida ta nimetas oma „Con Chim Airlinesiks“. See oli tema maailm – täis loogikat, koodi, pilvi ja lõputut lootust. Ta oli poiss, kellel oli eriline anne leida ilu süsteemidest ja rõõmu lihtsast vestlusest oma isaga.
Kuid täna, kui me loeme Püha Pauluse kirja filiplastele, seisame me silmitsi millegi palju nõudlikumaga. Paulus ütleb: „Aga kõike seda, mis mulle oli kasuks, olen ma Kristuse pärast hakanud pidama kahjuks. Jah, ma pean kõike kahjuks Issanda Kristuse Jeesuse minu Issanda tundmise ülemäärase tähtsuse pärast.“ See on karm ja sügav kutse. Kuidas pidada kõike kahjuks, kui meie süda on täis igatsust kellegi järele, kes oli meie elu suurim „kasu“? Ma tean, Alan ja Thao, et te kannate seda raskust juba neli kuud. Ma tean, et on hommikuid, mil lein tabab teid ootamatult, justkui torm, mis murrab oksa, kuigi taevas tundub selge. Ma tean, et te olete endalt küsinud: „Miks? Kas ma oleksin pidanud märkama midagi varem? Kas ma tegin kõik, mis võimalik?“ Kuulake mind nüüd väga tähelepanelikult. See ei ole teie süü. See ei ole teie hooletus, ei mingi möödalaskmine, ei mingi asi, mida te jätsite tegemata. Haigus on nagu nähtamatu, julm tuul, mis ei küsi luba ega vali ohvrit. See ei ole karistus ja see ei ole teie läbikukkumine. Jumal ei ole teid süüdistanud ja Benjamin, kes teid nii lõputult armastas, ei süüdista teid samuti. Tõstke see süü kivi oma südamelt maha. Te olete olnud talle maailma parimad vanemad. Teie armastus oli tema kodu ja see kodu on nüüd igavene. Te ei ole midagi kahe silma vahele jätnud. See, et te olete siin, tähendab, et te olete endiselt osa sellest suurest Jumala kodakondsete perest. Te olete olnud kohal igal sammul, igas hingetõmbes.
Vaadake nüüd evangeeliumi pööret. Jeesus räägib täna kadunud lambast ja kadunud mündist. Ta räägib sellest, kuidas karjane jätab üheksakümmend üheksa, et otsida seda ühte, kes on kadunud. Ta räägib naisest, kes süütab lambi ja pühib kogu maja, et leida see, mis on tema jaoks hindamatu. See on see hetk, kui valgus tungib läbi meie pimeduse. Meie oleme vahel nagu need, kes otsivad, ja vahel nagu need, keda otsitakse. Jeesus ei ütle, et Ta on kaotanud huvi. Ta ütleb, et Ta rõõmustab, kui leiab. Ja Benjamin? Ta ei ole kadunud. Ta on leitud. Ta on hoitud Issanda õlgadel, kandes seda sama rõõmu, mida ta jagas teiega oma naeratuses. See Beni armastus ei ole kadunud. See voolab edasi läbi selle „Heategevuse kaevu“, mille te olete tema nimele pühendanud Cà Mau piirkonnas. See on märk sellest, et poisi süda, kes tahtis kord oma hoiupõrsa sisu anda, et aidata oma onu, elab edasi. Ta elab edasi nendes tegudes, mida teete tema nimele, vaikuses ja saladuses. See on see, kuidas ta endiselt annab, endiselt hoolib, endiselt armastab.
Ryan, minu armas poiss, sa oled oma venna parim sõber. Ma tean, et sa igatsed teda. Ma tean, et need hetked, kui te koos unistasite, on nüüd mälestused. Kuid tea, et side, mis teil on, on tugevam kui surm. Ben on sinuga. Ta on sinu headuses, sinu püüdlustes, sinu elus. Ta on sinu vend igavesti. Ta on nüüd seal, kus ta näeb Jumala nägu ja palvetab teie eest. Ta on teie ingel, kes valvab teid, nagu teie valvasite teda. Ära karda elada, ära karda unistada. Ben tahaks, et sa lendaksid kõrgele, just nagu tema oma „Con Chim Airlinesi“ unistustes. Sinu elu on tema elu jätk. Sinu rõõm on tema rõõm. Sinu headus on see, kuidas ta endiselt maailma muudab. Ära karda, et sa oled üksi. Sa oled osa suurest perest, keda Jumal hoiab oma peopesal.
Meie usk ei ole lubadus, et elus ei tule torme. Meie usk on lubadus, et tormis on keegi meiega paadis. Jeesus, kes on meie rahu, hoiab Beni ja hoiab ka teid, Alan ja Thao, ning sind, Ryan. Ta ei ole kaugel. Ta on siinsamas, teie pisarates, teie mälestustes, teie igatsuses. Ta on see, kes tunnistab Beni nime inglite ees, ja Ta tunnistab ka teie nimesid. Te ei ole unustatud. Teie valu on nähtud. Teie armastus on kantud. Paulus kirjutab: „Sest Jumal on see, kes meis tegutseb.“ See ongi meie vastus leinale. Me elame, sest Kristus elab. Me armastame, sest Tema on meid esimesena armastanud. Ja Benjamin, meie armas poiss, on nüüd osa sellest suurest armastuse ringist, mis ümbritseb meid kõiki.
Ma tahan, et te võtaksite täna kaasa ühe väikese, konkreetse asja. Kui lein teid ootamatult tabab ja maailm tundub liiga raske kanda, ärge proovige seda üksi teha. Öelge lihtsalt: „Issand, Sa tead, Sa hoiad.“ Ja tehke täna midagi head – täiesti vaikselt, kellelegi teadmata, Benile mõeldes. See on viis, kuidas tema armastus jätkab voolamist selles maailmas, ja see on tee, mis viib meid kord tagasi tema juurde. Benjamin Vo, armas poiss, me hoiame sind oma südametes, kuni me kord kohtume seal, kus tuul ei vaibu ja kus lennud kestavad igavesti. Aamen.
For the intentions entrusted to Ben on our prayer wall:
Lunastaja käsul ja jumalikust õpetusest tiivustatuna me söandame öelda:
Meie Isa, kes Sa oled taevas! Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nii ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Aamen.
Issand õnnistagu meid, hoidku meid kõigest kurjast ja juhatagu meid igavesse ellu. Aamen.
✝ Õnnistagu teid kõikvõimas Jumal: Isa ja Poeg ja Püha Vaim. Aamen.