✝
Päeva Sõna

Neljapäev, 33. nädal tavalisel ajal

Thursday, November 19, 2026 · in memory of Ben
Jumalateenistus, mis järgneb missale – mitte selle asendaja.
Sissejuhatus

Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Armu ja rahu teile Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt.

Patukahetsus

Issand, halasta meie peale. Kristus, halasta meie peale. Issand, halasta meie peale.

♪ “Estonian Kyrie (Liturgical Organ)” — A song for Ben
Sõnaliturgia
Esimene lugemine · Ilmutusraamat 5:1-10
Mina, Johannes, nägin rullraamatut selle paremas käes, kes istus troonil. See oli kirjutatud mõlemalt poolt ja pitseeritud seitsme pitseriga. Siis ma nägin vägevat inglit, kes kuulutas suure häälega: „Kes on väärt avama rullraamatut ja murdma selle pitsereid?” Aga keegi taevas ega maa peal ega maa all ei suutnud rullraamatut avada ega seda uurida. Ma nutsin palju, sest kedagi ei leitud väärt olevat rullraamatut avama ega seda uurima. Üks vanematest ütles mulle: „Ära nuta! Vaata, Juuda suguharu lõvi, Taaveti juur, on võitnud, võimaldades tal avada rullraamatut ja selle seitset pitserit.” Siis ma nägin trooni ja nelja olendi ja vanemate keskel seisvat Talle, kes näis olevat tapetud. Tal oli seitse sarve ja seitse silma; need on Jumala seitse vaimu, kes on läkitatud üle kogu maailma. Ta tuli ja võttis rullraamatu selle paremast käest, kes istus troonil. Kui ta selle võttis, langesid neli olendit ja kakskümmend neli vanemat Talle ette. Igaühel vanematest oli käes kannel ja kuldkausid täis suitsutusrohte, mis on pühade palved. Nad laulsid uut laulu: „Sina oled väärt võtma rullraamatut ja murdma selle pitsereid, sest sina olid tapetud ja oma verega sa ostsid Jumalale inimesi igast suguharust ja keelest ja rahvast ja rahvusest. Sa oled teinud nad kuningriigiks ja preestriteks meie Jumalale, ja nad hakkavad valitsema maa peal.”
Psalm · Psalm 149:1b-2, 3-4, 5-6b, 9b
♪ “Psalm 149 (Version A - Reverent Choir & Piano)” — A psalm for Ben
Evangeelium · Luuka 19:41-44
Kui Jeesus lähenes Jeruusalemmale, nägi ta linna ja nuttis selle pärast, öeldes: „Kui sina ometi teaksid, mis sinu rahuks on – aga nüüd on see sinu silmade eest varjatud. Sest päevad tulevad sulle, mil su vaenlased ehitavad sinu ümber valli, piiravad sind ja rõhuvad sind igast küljest. Nad purustavad sind ja su lapsed sinu sees maani, ja nad ei jäta sinust kivi kivi peale, sest sa ei tundnud ära oma külastusaega.”
Tall on teinud meid kuningriigiks ja preestriteks meie Jumalale.
Jutlus

Me kõik teame seda tunnet, kui seisame millegi ees, mis on nii suur, nii keeruline ja nii pitseeritud, et me ei oska sellele nime anda. Ilmutusraamatus seisab Johannes trooni ees ja näeb rullraamatut, mis on suletud seitsme pitseriga. Ta nutab. Ta nutab, sest keegi taevas ega maa peal ei ole vääriline seda avama. See on sügav, inimlik nutt – nutt, mida me kõik tunneme, kui seisame silmitsi küsimustega, millele me vastuseid ei saa. Miks mõned teekonnad lõpevad nii vara? Miks mõned uksed sulguvad enne, kui me jõuame neist sisse astuda? Johannes nutab, sest ta näeb saladust, mida ta ei suuda lahti harutada.

Benjamin Vo oli poiss, kes armastas saladusi lahti harutada. Ta armastas loogikat, matemaatikat, tehnoloogiat – kõike seda, mis nõuab süvenemist ja mõistmist. Ta oli poiss, kelle jaoks maailm ei olnud juhuslik, vaid korrastatud ja imeline. Ta ehitas oma unistuste lennufirmat, „Con Chim Airlinesi“, naerdes ja unistades sellest, kuidas ta ühendab inimesi ja kohti. Ta oli poiss, kelle jaoks iga koodirida oli nagu väike võti, mis avab ukse uude võimalusse. Ta vaatas maailma uudishimuga, mis oli nii puhas, et see muutis iga kohtumise, iga lennujaama ootamise ja iga vestluse millegi erilisemaks. Ta oli poiss, kes oskas näha ilu isegi siis, kui teised nägid vaid tehnilisi detaile.

Kuid täna, kui me vaatame evangeeliumi, näeme me teistsugust pisarat. Jeesus läheneb Jeruusalemmale ja Ta nutab. Ta ei nuta mitte sellepärast, et Ta ei mõista saladust, vaid sellepärast, et Ta näeb, mida inimesed ise ei näe. „Kui sina ometi teaksid, mis sinu rahuks on,“ ütleb Ta. Jeesus näeb linna, mis on oma südame lukustanud, linna, mis ei tunne ära oma külastusaega. Ta näeb valu, mis tuleb sellest, et inimene ei suuda vastu võtta tõelist rahu, vaid ehitab enda ümber müüre – palisaade, mis teda hoopis hemivad ja purustavad. See on kurbus, mis tuleneb sellest, et me ei suuda näha seda, mis on otse meie ees: Jumala armastust, mis koputab meie uksele.

Ma tean, Alan ja Thao, et te kannate seda raskust juba viis kuud. Ma tean, et teie südametes on sageli see sama küsimus, mis oli Johannesel rullraamatut nähes: miks nii? Ma tean, et on öid, mil te ärkate ja tunnete, et olete heidetud tühjusesse, kus vastuseid ei ole. Te olete endalt küsinud, kas te oleksite pidanud midagi teisiti tegema, kas te oleksite pidanud midagi märkama. Kuulake mind nüüd väga tähelepanelikult. See ei ole teie süü. See ei ole teie hooletus, ei mingi möödalaskmine, ei mingi asi, mida te jätsite tegemata. Haigus on nagu pime, ootamatu torm, mis tuleb maailma väljastpoolt – see ei ole karistus ja see ei ole teie läbikukkumine. Jumal ei ole teid süüdistanud ja Benjamin, kes teid nii lõputult armastas, ei süüdista teid samuti. Tõstke see süü kivi oma südamelt maha. Te olete olnud talle vanemad, kelle armastus on tema jaoks igavene kodu. Te ei ole midagi kahe silma vahele jätnud. Te olete teda hoidnud iga oma hingetõmbega. Teie armastus on olnud tema jaoks kindel sadam.

Vaadake, mis juhtub Ilmutusraamatus. Johannes nutab, kuid siis ütleb üks vanem talle: „Ära nuta! Vaata, Juuda suguharu lõvi, Taaveti juur, on võitnud.“ Ja kui Johannes vaatab, ei näe ta lõvi, vaid Talle, kes näib olevat tapetud. See on pööre, mis muudab kõik. See Tall on Jeesus. Ta on võitnud mitte jõuga, vaid ohvriga. Ta on avanud rullraamatu, sest Ta on andnud oma elu, et meid vabastada. Benjamin on nüüd selle Talle juures. Ta on jõudnud sinna, kus ta ei pea enam midagi tõestama, kus ta ei pea enam midagi ehitama, sest ta on jõudnud kõige täiuslikuma ja igavesema „lennufirma“ sihtkohta – Jumala kuningriiki. Ta on seal, kus ta on vaba, kus ta on terve, kus ta naeratab – see sama särav, puhas naer, mida te nii hästi mäletate.

Ryan, minu kallis poiss, sa oled oma venna parim sõber. Ma tean, et sinu jaoks on see maailm muutunud vaiksemaks. Ma tean, et robotiklassid ja lennukitega seotud unistused tunduvad nüüd teistmoodi. Kuid tea seda: side sinu ja Benši vahel on tugevam kui surm. Sinu vend on sinuga. Ta elab edasi sinu julguses, sinu südamlikkuses, sinu sammudes. Ta on sinu ingel, kes vaatab sind samasuguse sooja naeratusega, nagu ta tegi siis, kui te koos maailma avastasite. Ära karda elada. Ära karda unistada kõrgele. Sinu vend tahab, et sa lendaksid. Jumal hoiab sind oma käes igal sammul ja sa ei ole kunagi, mitte ühelgi hetkel oma elus üksi.

See armastus, mida Ben kandis, ei jäänud pidama tema lahkumisega. Ta oli poiss, kes tahtis anda oma kogu hoiupõrsa sisu, et aidata oma onu Williamit. Ta ei lõhkunud seda põrsast, kuid see pakkumine – see valmidus anda ära kõik, mis tal oli – ongi see, mida Jumal hindab. See armastus voolab edasi. See elab Cà Mau maakonna puhta vee kaevus Vietnamis, kus vesi kustutab abivajajate janu. See on Beni armastus, mis ei ole kadunud, vaid on muutunud osaks Jumala lõputust halastusest. Iga tilk seda vett, iga heategu, mida te teete tema mälestuseks, on märk sellest, et Ben elab edasi. Tema armastus on kui elav vesi, mis ei kuiva kunagi.

Meie usk ei ole lubadus, et elus ei tule torme. Meie usk on lubadus, et tormis on keegi meiega paadis. Jeesus, kes on meie rahu, hoiab Beni ja hoiab ka teid, Alan ja Thao, ning sind, Ryan. Ta ei ole kaugel. Ta on siinsamas, teie pisarates, teie mälestustes, teie igatsuses. Ta on see, kes tunnistab Beni nime inglite ees, ja Ta tunnistab ka teie nimesid. Te ei ole unustatud. Teie valu on nähtud. Teie armastus on kantud. See ongi meie vastus leinale. Me elame, sest Kristus elab. Me armastame, sest Tema on meid esimesena armastanud. Ja Benjamin, meie armas poiss, on nüüd osa sellest suurest armastuse ringist, mis ümbritseb meid kõiki.

Ma tahan, et te võtaksite täna kaasa ühe väikese, konkreetse asja. Kui lein teid ootamatult tabab ja maailm tundub liiga raske kanda, ärge proovige seda üksi teha. Öelge lihtsalt: „Issand, Sina tead, Sina hoiad.“ Ja tehke täna midagi head – täiesti vaikselt, kellelegi teadmata, Benile mõeldes. See on viis, kuidas tema armastus jätkab voolamist selles maailmas, ja see on tee, mis viib meid kord tagasi tema juurde. Benjamin Vo, armas poiss, me hoiame sind oma südametes, kuni me kord kohtume seal, kus tuul ei vaibu ja kus lennud kestavad igavesti. Aamen.

Meditatsioon
♪ “Üks vaim ja süda (Version B)” — A song for Ben
Palved

For the intentions entrusted to Ben on our prayer wall:

“Ma igatsen sind nii väga, Ben! Ema ja isa igatsevad sind iga päev väga.” — Dad
… me usaldame Benile, kes kannab selle Issandale.
℟ Ben, palu meie eest.
“Nha Trang, 31.10.2026, anh Minh mõtleb Benile väga palju. Igatsen ja armastan sind!!!”
… me usaldame Benile, kes kannab selle Issandale.
℟ Ben, palu meie eest.
“Hei Ben – ema ja mina oleme sinust väga puudust tundnud. Nägin sind viimastel nädalatel paar korda unes! Tule ja ütle iga päev tere, eks?” — Dad
… me usaldame Benile, kes kannab selle Issandale.
℟ Ben, palu meie eest.
“Mõtlen su peale, sõbrake! Astu läbi ja ütle tere, millal iganes saad, eks? Armastan sind, Ben”
… me usaldame Benile, kes kannab selle Issandale.
℟ Ben, palu meie eest.
“Hei Ben - Olen sinust palju und näinud. Loodan, et sul on seal taevas lõbus. Palun hoolitse meie pere eest. Pea meeles tulla iga päev tere ütlema. Igatseme sind nii väga!” — Dad
… me usaldame Benile, kes kannab selle Issandale.
℟ Ben, palu meie eest.
“Kallis Ben, Huy nägi unes, kuidas sa teda vaatama tulid ja andsid talle palve, et te üksteist taas leiaksite. Palun, et Jumal kuuleks su palvet ja lubaks sul puhata igaveses rahus Tema juures. Kui võimalik, külasta Huy'd taas järgmistes unedes, olgu see vaid tervitus või soe naeratus nagu vanasti.”
… me usaldame Benile, kes kannab selle Issandale.
℟ Ben, palu meie eest.
“Ben, mu armas poiss, ma igatsen sind nii väga. Aitäh, et külastasid mind ja Chú Chrisi eile õhtul. Ta rääkis, et nägi sind helikopterit juhtimas – nii vaba, rõõmsa ja tugevana seal üleval. Siin all nutame ema ja mina iga päevaga aina rohkem. Tükike mu südamest tundub ilma sinuta täiesti surnuna, Ben. Palun hoia meie üle valvet, palveta oma ema, oma venna Ryani ja minu eest ning anna meile jõudu edasi minna. Me armastame sind igavesti.” — Dad
… me usaldame Benile, kes kannab selle Issandale.
℟ Ben, palu meie eest.
“Kallis Ben, Huy nägi unes, kuidas sa teda vaatama tulid ja andsid talle palve, et te üksteist taas leiaksite. Palun, et Jumal kuuleks su palvet ja lubaks sul puhata igaveses rahus Tema juures. Kui võimalik, külasta Huy'd taas järgmistes unedes, olgu see vaid tervitus või soe naeratus nagu vanasti.”
… me usaldame Benile, kes kannab selle Issandale.
℟ Ben, palu meie eest.

🕯 Süüta oma palve palveseinal →

Meie Isa palve

Lunastaja käsul ja jumalikust õpetusest tiivustatuna me söandame öelda:

Meie Isa, kes Sa oled taevas! Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nii ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Aamen.

Vaimulik armulaud
Minu Jeesus, ma usun, et Sina oled kohal kõige pühamas altarisakramendis. Ma armastan Sind üle kõige ja ma igatsen Sind oma hinges. Kuna ma ei saa Sind nüüd sakramentaalselt vastu võtta, siis tule vähemalt vaimulikult minu südamesse. Ma võtan Sind vastu, nagu oleksid Sa juba tulnud, ja ühendan end tervenisti Sinuga. Ära luba, et ma Sinust kunagi lahutaksin. Aamen.
Armulaualaul
♪ “Hingetoit (Piano & Choir)” — A song for Ben
Lõpuõnnistus

Issand õnnistagu meid, hoidku meid kõigest kurjast ja juhatagu meid igavesse ellu. Aamen.

✝ Õnnistagu teid kõikvõimas Jumal: Isa ja Poeg ja Püha Vaim. Aamen.

Lõpulaul
♪ “Sinu rahu mu sees (Version A)” — A song for Ben
Varasemad päevad
🌐 Languages
Questions or comments? [email protected]