Püha Risti ülendamise püha

Me kõik teame seda hetke, kui vaatame lennujaama terminali aknast välja. See on ootuse ja põnevuse aeg, kus suured metallist linnud valmistuvad õhku tõusma, jättes maha maa ja gravitatsiooni, et kaduda pilvede taha. Benjamin Vo oli poiss, kes seda vaatepilti armastas. Ta ei olnud lihtsalt vaatleja; ta oli unistaja, kes oma „Con Chim Airlinesi” visioonidega ja oma särava uudishimuga ehitas juba siin maa peal silda taeva ja maa vahele. Ta oli poiss, kelle jaoks maailm oli avatud lennurada, ja kuigi täna, kolm kuud pärast tema kojuminekut, tundub see rada meile tühjana, kutsub Jumala Sõna meid vaatama kõrgemale kui pilved.

Tänane püha, Risti ülendamine, võib esmapilgul tunduda vastuoluline. Kuidas saab piinamise ja surma vahend olla ülendatud? Kuidas saab rist olla meie au? See saab nii olla vaid seetõttu, et Jeesus ei jäänud ristile. Ta tegi risti oma trooniks, millest voolas välja armastus, mis on tugevam kui surm. „Ja nõnda nagu Mooses tõstis üles mao kõrbes, nõnda peab üles tõstetava Inimese Poeg,” ütleb Jeesus meile evangeeliumis. See on pilt, mis on sügavalt inimlik: kõrbes, kus inimesed olid mürgitatud omaenda nurinast ja hirmust, ei võtnud Jumal madusid ära – Ta andis neile vahendi elamiseks. Ta andis neile märgi, millele vaadata, et nad võiksid elada.

Benjamin oli poiss, kes oskas vaadata. Ta ei vaadanud maailma hirmuga, vaid uudishimuga. Ta oli see poiss, kes seisis oma perega Disneylandis, naeratus näol, või kes koos oma isa ja vennaga Ryaniga uuris lennukite detaile, otsides ilu ja täpsust. Ta oli poiss, kes oma viieteistkümne eluaastaga jõudis puudutada nii paljusid südameid. See tema särav, elav uudishimu oli tema viis vaadata risti poole – ta ei lasknud end mürgitada kibedusel, vaid valis armastuse. Mõelge sellele hetkele, kui ta soovis anda kogu oma hoiupõrsa, et aidata oma onu Williamit. Ta ei teinud seda selleks, et keegi teda kiidaks; ta tegi seda, sest ta oli armastus. Ta oli poiss, kes mõistis, et elu on andmine, mitte hoidmine.

Alan ja Thao, ma tean, et te kannate endas seda rasket koormat, mida lein endast kujutab. See on see vaikne, mürgine sosin, mis küsib: „Kas ma oleksin võinud midagi teisiti teha? Kas ma jätsin midagi märgatavat vahele?” Kuulake mind täna väga tähelepanelikult: see süü ei tule Jumalalt. See on inimlik kurbus, mis püüab leida vastuseid seal, kus vastuseid ei ole. Haigus, mis Benilt elu võttis, ei olnud teie süü. See ei olnud märk teie hoolitsuse puudumisest. See oli kannatus, mis tuli väljastpoolt, väljaspool teie kontrolli. Jumal ei süüdista teid ja Ben ei süüdista teid. Ta armastas teid kui oma „parimat isa” ja „parimat ema”. Tõstke see kivi oma südamelt. Te olete vabad. Te ei jätnud midagi tegemata. Te olite ja olete parimad vanemad, keda Ben võis endale soovida.

Jeesus ütleb evangeeliumis: „Sest Jumal ei ole oma Poega läkitanud maailma, et ta kohut mõistaks maailma üle, vaid et maailm tema läbi päästetaks.” See on pöördepunkt. See on valgus, mis tuleb meie pimedusse. Jeesus ei tulnud meid süüdistama, vaid meid kandma. Kui te tunnete end risti all, kui te tunnete, et teie koorem on liiga raske, siis teadke, et Jeesus on juba seal. Ta on selle risti enda peale võtnud. Ta on tundnud seda tühjust, mida te tunnete. Ta on tundnud seda igatsust, mida te tunnete, kui kuulete öösel vaikset häält või kui näete unes oma poega.

Ryan, kallis poiss, sinu vend ei ole kadunud. Tema naer, tema uudishimu, tema unistus „Con Chim Airlinesist” – see kõik on osa sellest, kes sa oled. Iga kord, kui sa teed midagi head, iga kord, kui sa oled lahke, elab Ben sinus edasi. Sa oled tema parim sõber ja see side on tugevam kui surm. Ära karda seda tühjust, mida sa tunned. See on ruum, kuhu Jumal tahab valada oma rahu. Ben on sinuga. Ta vaatab sind ülevalt. Ta on sinu kaitseingel. Ela edasi, püüa edasi, ole julge, sest iga sinu samm on ka Beni samm.

Benjamin oli poiss, kes oskas märgata. Ta märkas oma isa väsimust, ta märkas maailma ilu. See on see, mida tähendab elada Issanda päralt. See on see, mida tähendab tõsta oma silmad risti poole. Me ei vaata risti mitte selleks, et näha surma, vaid selleks, et näha elu, mis on sellest läbi tulnud. See vesi, mis voolab Beni mälestuseks rajatud kaevust Cà Mau külas, on elav tunnistus sellest. See on vesi, mis annab elu, mis puhastab, mis kosutab. See on Beni armastus, mis voolab edasi. See on tema pärand. Iga kord, kui te teete midagi head, iga kord, kui te olete kellegi vastu lahked ilma, et keegi teaks – see on Beni viis elada edasi.

Ma palun teid täna: ärge püüdke oma valu ära peita. Ärge püüdke teeselda, et kõik on korras. See on okei olla kurb. See on okei tunda igatsust. Aga ärge jääge sellesse kinni. Iga kord, kui te tunnete seda rasket kurbust, öelge: „Issand, see on minu valu, ma usaldan selle Sulle.” Ja siis tehke midagi head – ilma et keegi teaks. Pakkuge oma aega, oma kuulamist, oma lahkust kellelegi, kes seda vajab. See on see, kuidas me hoiame Beni elus. Tema armastus voolab edasi, nagu vesi, mis annab elu janustele. See on see, kuidas Jumal muudab meie leina viljakaks.

Benjamin Vo, armas poeg, sa oled nüüd kodus. Sinu lend on viinud sind Isa juurde, kus ei ole enam valu ega pisaraid. Me hoiame sind oma südames, kuni me kõik kohtume taas sel suurel taevasel pidusöögil, kus kõik on uus ja kus armastus on igavene. Ja teile, kes te kannate raskeid riste, teile, kes te tunnete end üksikuna – te ei ole üksi. Jumal on teiega, Ta hoiab teid oma süles, just nagu Ta hoiab Beni. Sirutage oma käed Issanda poole. Ta on seal, Ta ootab, et teid tervendada. Puhka rahus, Ben. Me kohtume taas.