Tavalise aja üheteistkümnenda nädala laupäev — Päeva Sõna

Algussõnad

Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen. Rahu olgu teiega, kui koguneme täna Pühakirja lohutava sõna ja palve ümber.

Patusoov

Issand, Sa oled meie elulootus ja ülestõusmine: Issand, ole meile armuline. Kristus, Sa võitsid surma ja tõid meile igavese elu: Kristus, ole meile armuline. Issand, Sa lohutad oma rahvast nende leinas: Issand, ole meile armuline.

♪ “Estonian Kyrie (Reverent Choir)” — A song for Ben

Jumala Sõna

Esimese lugemine · Revelation 11:19A; 12:1-6A, 10AB

Jumala tempel taevas avanes ja Tema templis sai nähtavaks Tema lepinguelamu. Taeval ilmus suur märk: naine, riietatud päikesesse, ja kuu tema jalgade all, ning tema peas kaheteistkümnest tähest kroon. Ta oli lapseootel ning karjus valudes ja sünnitusvaevas. Siis ilmus taevas teine märk: vaata, suur tulipunane lohe, kellel oli seitse pead ja kümme sarve ning tema peadel seitse krooni. Tema saba pühkis minema kolmandiku taevatähtedest ja heitis need maa peale. Ja lohe seisis naise ees, kes oli sünnitamas, et niipea kui ta on sünnitanud, õgida tema laps. Ja naine tõi ilmale poja, meessoost lapse, kes karjatab kõiki rahvaid raudkepiga. Ning tema laps haarati Jumala ja Tema aujärje juurde. Naine aga põgenes kõrbesse, kus talle oli Jumala poolt valmis seatud paik. Siis ma kuulsin suurt häält taevast ütlevat: „Nüüd on tulnud pääste ja vägi ning meie Jumala kuningriik ja Tema Võitu meelevald!”

Teine lugemine · 1 Corinthians 15:20-27

Vennad ja õed: Kristus on äratatud üles surnuist, uudseviljana magamaläinutest. Sest et surm on tulnud inimese läbi, tuleb ka surnute ülestõusmine inimese läbi. Sest nõnda nagu kõik surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaks Kristuses, aga igaüks oma järjekorras: uudseviljana Kristus; seejärel Kristuse omad Tema tagasitulekul; siis tuleb lõpp, kui Ta annab kuningriigi üle Jumalale ja Isale, kui Ta on hävitanud iga valitsuse ja iga meelevaldu ja väe. Sest Tema peab valitsema, kuni Ta paneb kõik vaenlased oma jalgade alla. Viimase vaenlasena hävitatakse surm, sest „Ta on alistanud kõik Tema jalgade alla”.

Evangeelium · Luke 1:39-56

Maarja seadis end valmis ja ruttas mäestikku Juuda linna, astus Sakariase kotta ning teretas Eliisabeti. Kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, hüppas lapsuke tema ihus ja Eliisabet täitus Püha Vaimuga ning hüüdis suure häälega: „Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili! Kust see mulle tuleb, et minu Issanda ema tuleb minu juurde? Sest vaata, niipea kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas lapsuke mu ihus rõõmu pärast. Ja õnnis on see, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand talle on rääkinud.” Ja Maarja ütles: „Mu hing kiidab Issanda suurust ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast, sest Ta on vaadanud oma teenija madaluse peale. Vaata, nüüdsest peale kuulutavad mind õndsakssaanuks kõik põlved, sest Vägev on mulle teinud suuri asju ja pühak on Tema nimi! Tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes Teda kardavad. Ta on näidanud oma käsivarre rammust, Ta on hajutanud need, kes on uhked oma südame mõtlemises. Ta on tõuganud võimukad troonidelt ja ülendanud madalad. Näljaseid on Ta täitnud heade andidega ja rikkad saatnud minema tühjalt. Ta on tulnud appi oma sulasele Iisraelile, mälestades oma halastust, nõnda nagu Ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja tema soole igavesti.” Maarja jäi Eliisabeti juurde umbes kolmeks kuuks ja pöördus siis tagasi oma koju.

Mu hing kiidab Issanda suurust!

Jutlus

„Niipea kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas lapsuke mu ihus rõõmu pärast…”

Tänane evangeelium viib meid kohtumise ja piiritu rõõmu juurde. Maarja ruttab mäestikku, et olla oma sugulase Eliisabeti juures, ning selles lihtsas kohtumises täituvad mõlemad naised Püha Vaimuga. See ei ole tavaline viisakusvisiit. See on hetk, kus elav Jumala ligiolu paneb isegi sündimata lapse rõõmust hüppama.

Ja püha Paulus tuletab meile kirjas korintlastele meelde kristliku lootuse kõige suuremat tõotust: Kristus on äratatud üles surnuist kui uudsevili! Viimase vaenlasena hävitatakse surm… Surm ei ole viimane sõna. Jumala armastus ja elu on tugevamad kui mis tahes kaduvus.

Yheksa nädalat on möödunud päevast, mil armas Benjamin Vo läks Taevase Isa juurde.

Kui me mõtleme täna Benjamini peale, meenub tema kerge, särav ja puhas rõõm. Meenub kaunis pilt ühest suvisest reisist Roomas, kus neljateistaastane Ben istub kuulsa Trevi purskkaevu serval. Päike paistab, türkiissinine vesi sädeleb tema taga, kaelas on rist ning tema näol on suur, soe ja muretu naeratus. Selles lihtsas hetkes oli midagi väga kaunist — rõõm elust, avastamisest ja koosolemisest oma kõige armsamatega.

See muretu rõõm, mida Benjamini süda kandis, peegeldas Maarja laulu: „Mu hing kiidab Issanda suurust!” Ben oskas rõõmustada maailma ilu ja koosveedetud hetkede üle. Tema vaim ei ole kadunud; Ilmutuse raamat tuletab meile meelde, et tema hing on kantud Jumala ja Tema aujärje juurde, kus pole enam valusid ega pisaraid.

Armsad Alan, Thao ja armas vend Ryan… kui need üheksa nädalat on toonud vaikust ja raskeid igatsusehetki, tuletab tänane Jumala Sõna teile meelde: see rõõm ja armastus, mida te Beniga jagasite, on igavesed. Kristus on surma võitnud. Benjamin on hoitud Tema valguses ja Tema rahu ümbritseb teid igal sammul.

Pöördume täna soojusega kõigi tädide, onude ja lähedaste poole, ning igaühe poole, kes palvetab meiega kaugelt — eriti haigete laste ja perede poole, kes kannavad raskeid riste. Tundke täna, et Taevane Ema ja meie Issand hoiavad teid oma hellas armastuses.

Usaldame armsa Benjamini ja kogu tema pere Neitsi Maarja ning Kristuse igavese rahu hoolde.

Aamen.

Meditatsioon

♪ “Üks vaim ja süda (Version A)” — A song for Ben

Eestpalved

For the intentions entrusted to Ben on our prayer wall:

“Ben – ma igatsen sind nii väga. Palun tule ja ütle tere nii tihti, kui soovid. Aita meil edasi minna ilma nii suure valuta, mu poeg. Palun palveta meie eest.”