Seitsmeteistkümnenda nädala esmaspäev tavalisel ajal

Armsad vennad ja õed Kristuses,

Tänased lugemised pakuvad meile kontrastseid pilte Jumala suhetest oma rahvaga. Esimeses lugemises Jeremija raamatust näeme prohvetit, kellele Issand annab käsu osta linane vöö, kanda seda ja siis peita see kaljulõhesse. Mõne aja pärast käsib Jumal tal vöö tagasi tuua, ja see on mäda, kõlbmatu. See on võimas pilt Iisraeli uhkusest ja truudusetusest – kuidas Jumal oli nad endale ligi teinud, nagu vöö mehe niuete külge, et nad oleksid Tema rahvas, Tema kuulsus ja ilu. Kuid nad ei kuulanud, ja nende uhkus mädaneks, muutudes kõlbmatuks.

Ja siis evangeeliumis esitab Jeesus meile kaks lühikest, kuid sügavat tähendamissõna Taevariigist. Taevariik on nagu sinepiseeme, mis on kõigist seemnetest väikseim, kuid kasvades saab sellest suurim taim, kuhu taeva linnud tulevad pesitsema. Ja Taevariik on nagu pärm, mille naine segas kolme mõõdu nisujahuga, kuni kogu taigen oli hapnenud. Need pildid räägivad millestki väikesest ja märkamatajäävast, mis ometi omab tohutut potentsiaali, tohutut väge muuta ja kasvada.

Kas me tunneme vahel, et meie usk on väike, peaaegu nähtamatu? Kas me märkame neid väikeseid tegusid, mis võivad ometi kanda nii suurt vilja? Jeremija hoiatab uhkuse eest, mis määndab, kuid Jeesus näitab meile, et alandlikkus ja usaldus Jumala väikesesse seemnesse võivad tuua esile midagi imelist.

Meie südamed on täna Benjaminiga. Kuus nädalat on möödunud sellest, kui Ben lahkus meie seast, ja tema puudumine on endiselt valus. Mulle meenub Benjamin Vo piiritu uudishimu ja särav intellekt. Ta oli poiss, kes armastas õppida ja avastada, süvenedes AI, DevOps'i ja pilveinfrastruktuuri maailmadesse juba noores eas. Tema vaim oli nagu see sinepiseeme – väike, aga täis tohutut potentsiaali. Ta õppis ja kasvas pidevalt, omandades teadmisi, mis olid temast endast palju suuremad. Ta oli nagu see väike seeme, mis kasvas suureks põõsaks, pakkudes varju ja inspiratsiooni kõigile, kes teda tundsid.

Benjamini elu oli lühike, kuid täis seda sama potentsiaali, mida Jeesus tähendamissõnades kirjeldab. Tema uudishimu ja kirg õppimise vastu olid märgid sellest, kuidas Jumal saab kasutada ka kõige nooremat elu, et näidata oma hiilgust. Tema vaim, mis otsis alati teadmisi ja mõistmist, on meile meeldetuletuseks, et me ei tohi kunagi lõpetada Jumala otsimist, Tema Kuningriigi sügavamate saladuste avastamist.

Jeesus näeb teie valu, Alan ja Thao, ja teie, Ryan. Ta näeb teie pisaraid, Benjamini tädid ja onud, ja kõiki, kes teda armastasid. Ja Ta näeb kõiki teisi lapsi, kes kannatavad, ja iga perekonda, kes kannab rasket risti. Tundke end palun hoituna ja armastatuna Jumala poolt. Benjamini elu, tema särav vaim ja tema uudishimu on meile meeldetuletuseks, et iga elu on Jumala silmis väärtuslik ja kannab endas Jumala Kuningriigi seemet. Benjamin on nüüd Jumala juures, kus tema vaim on täielikult õitsenud, ja ta on igavesti elus Kristuses. Hoidkem oma südames tema mälestust ja elagem edasi lootuses, et kohtume temaga taas Jumala kuningriigis, kus kõik väikesed seemned on kasvanud tohututeks puudeks. Aamen.