23. nädala reede tavalisel ajal

Me kõik teame seda pilti, kui keegi proovib parandada midagi väga peent ja keerulist, kuid teeb seda nii, et ta ise ei näe, mis tema ümber toimub. Mõnikord me elame oma elus just nii – püüdes lahendada suuri probleeme, püüdes leida vastuseid suurtele küsimustele, samal ajal kui meie endi silme ees on „palk”, mis takistab meil nägemast seda, mis on tõeliselt oluline. Jeesus ütleb täna evangeeliumis midagi, mis võib esmapilgul tunduda karm: „Kuidas sa võid öelda oma vennale: Vend, lase ma tõmban pinnu, mis on su silmas, kui sa ise ei näe palki oma silmas?” See on kutse aususele, kutse peatuda ja vaadata, kus on meie pilk tegelikult.

Benjamin Vo oli poiss, kes oskas vaadata. Ta ei olnud lihtsalt vaatleja, kes vaatab pealiskaudselt; ta oli poiss, kelle pilk oli sügav, täis uudishimu ja armastust. Ta vaatas maailma oma lennukite, oma koodide ja oma unistuste kaudu. Ta oli poiss, kes nägi kaugemale kui enamik täiskasvanuid. Ta nägi oma isa väsimust, ta nägi oma onu Williami valu ja ta oli valmis andma kõik, mis tal oli – oma hoiupõrsa, oma säästud, oma südame – et aidata. Ta ei otsinud pindu teiste silmas, ta otsis võimalusi, kuidas olla armastus. See ongi see, mida Paulus meile täna esimeses lugemises meelde tuletab: „Ma olen saanud kõigile kõigeks, et ma päästaksin mõnedki.” See ei ole lihtsalt loosung; see on eluviis, mida Benjamin oma lühikese, kuid tähendusrikka eluga meile näitas. Ta ei jooksnud sihitult, ta ei vehkinud õhku, nagu Paulus ütleb. Ta jooksis oma jooksu, ta tegi oma tööd, ta armastas oma peret ja ta tegi seda kõike suure pühendumusega.

Kuid täna ma tahan rääkida teile sellest, mis juhtub, kui me tunneme, et me ei näe enam midagi – kui lein katab meie silmad nagu paks udu. Alan ja Thao, ma tean, et te kannate endas seda rasket koormat, mida lein endast kujutab. See on see vaikne, mürgine sosin, mis küsib: „Kas ma oleksin võinud midagi teisiti teha? Kas ma jätsin midagi märkamata?” Kuulake mind täna väga tähelepanelikult: see süü ei tule Jumalalt. See on inimlik kurbus, mis püüab leida vastuseid seal, kus vastuseid ei ole. Haigus, mis Benilt elu võttis, ei olnud teie süü. See ei olnud märk teie hoolitsuse puudumisest. See ei olnud mingi „valesti tehtud otsus”. See oli kannatus, mis tuli väljastpoolt, väljaspool teie kontrolli. Jumal ei süüdista teid ja Ben ei süüdista teid. Ta armastas teid kui oma „parimat isa” ja „parimat ema”. Tõstke see kivi oma südamelt. Te olete vabad. Te ei jätnud midagi tegemata. Te olite ja olete parimad vanemad, keda Ben võis endale soovida. Mõnikord elus tulevad tormid, mida ükski inimene ei saa peatada, ja see, et te olite Beni kõrval, et te hoidsite tema kätt, et te armastasite teda igal hetkel – see on see, mis jääb. See on see, mis on tõeline.

Jeesus ütleb, et kui me eemaldame palgi oma silmast, siis me näeme selgelt. Mida tähendab see meie jaoks täna, kaks kuud pärast Beni kojuminekut? See tähendab, et me peame lõpetama iseenda süüdistamise ja lubama Jumala valgusel meie silmi puhastada. See tähendab, et me peame vaatama oma valu mitte kui karistust, vaid kui kohta, kus Jumal saab meid puudutada. Benjamin ei tahtnud, et te oleksite kurbusesse uppunud. Ta tahtis, et te elaksite, et te naerataksite, et te jätkaksite seda teekonda, mida te koos alustasite. Ta oli poiss, kes unistas „Con Chim Airlinesist” – lennufirmast, mis kannab tema nime ja tema armastust. See unistus ei ole kadunud. See elab edasi teie tegudes, teie lahkuses, teie võimes armastada üksteist, kui kõik tundub võimatu.

Ryan, kallis vend. Sa oled Beni parim sõber. Ma tean, et sa tunned tema puudumist kõige teravamalt. Sa oled temaga koos mänginud, koos unistanud, koos kasvanud. Ära karda seda tühjust. See tühjus on ruum, kuhu Jumal tahab valada oma rahu. Ben on sinuga. Ta vaatab sind ülevalt. Ta on sinu kaitseingel. Ela edasi, püüa edasi, ole julge, sest iga sinu samm on ka Beni samm. Sa oled tema parim sõber ja see side ei katke kunagi. Iga kord, kui sa teed midagi head, iga kord, kui sa oled lahke, elab Ben sinus edasi. Sa oled tema pärand siin maa peal.

Paulus kirjutab: „Ma juhin oma keha ja treenin seda, et ma pärast teistele kuulutamist ise ei jääks kõrvale.” See on kutse distsipliinile, mitte karistusele, vaid armastuse distsipliinile. See tähendab, et me peame treenima oma südant armastama ka siis, kui see on raske. See tähendab, et me peame treenima oma silmi nägema Jumala kohalolekut ka siis, kui me näeme vaid tühjust. See on see, mida Ben tegi. Ta oli poiss, kes andis kõik, mis tal oli. Ta ei hoidnud tagasi. Ta ei olnud „pime” oma venna vajaduste suhtes. Ta oli avatud, ta oli kohal, ta oli armastus. See on see, mida me peame õppima. Me peame õppima andma oma valu, oma hirmud, oma süütunde Jumalale, et Tema saaks meid tervendada.

Ma tahan, et te võtaksite täna kaasa ühe väikese, aga kindla asja. Ärge püüdke oma valu ära peita. Ärge püüdke teeselda, et kõik on korras. See on okei olla kurb. See on okei tunda igatsust. Aga ärge jääge sellesse kinni. Iga kord, kui te tunnete seda rasket kurbust, öelge: „Issand, see on minu valu, ma usaldan selle Sulle.” Ja siis tehke midagi head – ilma et keegi teaks. See on Beni viis elada edasi. Ta oli poiss, kes pakkus oma hoiupõrsast, et aidata teist. Olge ka teie sellised. Pakkuge oma aega, oma kuulamist, oma lahkust kellelegi, kes seda vajab. See on see, kuidas me hoiame Beni elus. Tema armastus voolab edasi, nagu vesi, mis annab elu janustele. See vesi, mis voolab Beni mälestuseks rajatud kaevust Cà Mau külas, on elav tunnistus sellest. See on Beni armastus, mis voolab edasi, andes elu janustele. See on see, kuidas Jumal muudab meie leina viljakaks.

Benjamin Vo, armas poeg, sa oled nüüd kodus. Sinu lend on viinud sind Isa juurde, kus ei ole enam valu ega pisaraid. Me hoiame sind oma südames, kuni me kõik kohtume taas sel suurel taevasel pidusöögil, kus kõik on uus ja kus armastus on igavene. Ja teile, kes te kannate raskeid riste, teile, kes te tunnete end üksikuna – te ei ole üksi. Jumal on teiega, Ta hoiab teid oma süles, just nagu Ta hoiab Beni. Sirutage oma käed Issanda poole. Ta on seal, Ta ootab, et teid tervendada. Puhka rahus, Ben. Me kohtume taas.