Reede, viieteistkümnenda nädala tavaline aeg

Armsad vennad ja õed Kristuses,

Tänased lugemised kutsuvad meid sügavalt mõtisklema Jumala halastuse ja armastuse üle. Esimeses lugemises kuuleme kuningas Hiskija palvest. Ta oli suremas, kuid pöördus kogu südamest Issanda poole, paludes Teda meeles pidada, kuidas ta oli ustavalt ja kogu südamest Jumala ees käitunud. Ja Issand kuulis tema palvet, nägi tema pisaraid ning andis talle veel viisteist aastat elu. See on võimas tunnistus Jumala isiklikust hoolest ja Tema valmisolekust vastata meie ahastusele.

Evangeeliumis näeme Jeesust taas kord valgustamas seaduse tegelikku tähendust. Kui variserid kritiseerivad Tema jüngreid, kes hingamispäeval viljapäid nälja pärast korjavad, vastab Jeesus: „Ma soovin halastust, mitte ohvrit.” Ta tuletab neile meelde, et seaduse vaim on armastus ja halastus, mitte jäik reeglite järgimine. Jeesus on hingamispäeva Issand, ja Tema prioriteediks on inimlik vajadus ja armastus.

Need kaks lugemist, nii erinevad oma kontekstilt, räägivad siiski ühest ja samast sügavast tõest: Jumal on halastav ja armastav. Ta ei ole kaugel ega ükskõikne meie kannatuste suhtes. Ta kuuleb meie palveid, näeb meie pisaraid ja annab meile armu. Ja Tema Poeg, Jeesus, on tulnud, et näidata meile seda halastust ja armastust kõige selgemalt, isegi kui see tähendab traditsiooniliste reeglite ületamist inimliku heaolu nimel.

Meie südamed on täna Benjaminiga. Neli nädalat on möödunud sellest, kui Ben lahkus meie seast, ja me tunneme endiselt tema puudumise tühjust. Kuid täna kutsub Jeesus meid kõiki, eriti Benjamini vanemaid, Alanit ja Thaod, tema venda Ryanit, tema tädisid ja onusid ning kõiki, kes teda armastasid, tulema Tema juurde. Ta kutsub teid, kes te kannate rasket leinakoormat, leidma Temas rahu. Benjamini elu oli lühike, kuid täis rõõmu ja armastust. Mulle meenub tema erakordne uudishimu, kuidas ta sukeldus uutesse teadmiste valdkondadesse, olgu see siis matemaatika või lennundus. Tema vaim oli särav, ja see sära peegeldas tema südame headust.

Jeesus ei unusta kedagi. Ta näeb teie valu, teie pisaraid. Ta näeb ka teisi lapsi, kes kannatavad, ja kõiki perekondi, kes kannavad rasket risti. Tundke end palun hoituna ja armastatuna Jumala poolt. Benjamini elu, tema rõõm ja tema vaim on meile meeldetuletuseks, et iga elu on Jumala silmis väärtuslik. Ja Jumal, kes on andnud meile Benjamini, hoiab teda nüüd oma igaveses armastuses. Ta on igavesti elus Kristuses. Ja nii nagu Psalm laulab: „Taevast vaatab Issand maa peale.” Ta vaatab meie peale, ta hoiab meid ja ta on meiega igas pisaras.

Olgem kindlad, et Benjamin on nüüd Jumala juures, kus pole valu ega pisaraid, vaid ainult rahu ja valgus. Ja meie, kes me siia jääme, saame leida jõudu ja lootust Pühast Vaimust, kes meid lohutab ja juhib. Hoidkem oma südames Benjamini mälestust, tema naeratust, tema headust, ja elagem edasi armastuses, mis ühendab meid kõiki Kristuses. Aamen.