Neljapäev, viieteistkümnes nädal tavalisel ajal

Armsad vennad ja õed Kristuses,

Tänased lugemised pakuvad meile sügavat lohutust ja lootust, eriti Jesaja prohvetikuulutuse ja Jeesuse kutse kaudu: „Tulge minu juurde kõik, kes te olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!” See on kutse, mis kõlab läbi aegade, pakkudes rahu neile, kelle südamed on rasked.

Jesaja raamatus kuuleme rahva ahastusest, kes otsib Jumala õiglust ja rahu. Nad tunnevad end justkui sünnitusvaludes, andes ilmale vaid tuult, saavutamata päästet. Kuid siis tuleb lootusekiir: „Sinu surnud ärkavad ellu, minu laibad tõusevad üles.” See on võimas pilt Jumala võimust elu ja surma üle, kinnitus sellest, et isegi kõige sügavamas leinas ei ole me üksi ja surm ei ole lõpp.

Meie Issand Jeesus kutsub meid täna enda juurde. Ta teab, millised koormad meid rõhuvad – mure, kurbus, kaotus. Ta ei palu meil oma koormaid ära visata, vaid võtta enda peale Tema ike, mis on kerge, ja õppida Temalt, sest Tema on tasane ja südamelt alandlik. See ei tähenda, et valu kaob, vaid et me ei pea seda üksi kandma. Jeesus on meie kõrval, pakkudes meile rahu ja jõudu.

Meie südamed on täna Benjaminiga. Neli nädalat on möödunud sellest, kui Ben lahkus meie seast, ja me tunneme endiselt tema puudumise tühjust. Kuid täna kutsub Jeesus meid kõiki, eriti Benjamini vanemaid, Alanit ja Thaod, tema venda Ryanit, tema tädisid ja onusid ning kõiki, kes teda armastasid, tulema Tema juurde. Ta kutsub teid, kes te kannate rasket leinakoormat, leidma Temas rahu. Benjamini elu oli lühike, kuid täis rõõmu ja armastust. Mulle meenub tema erakordne uudishimu, kuidas ta sukeldus uutesse teadmiste valdkondadesse, olgu see siis matemaatika või lennundus. Tema vaim oli särav, ja see sära peegeldas tema südame headust.

Jeesus ei unusta kedagi. Ta näeb teie valu, teie pisaraid. Ta näeb ka teisi lapsi, kes kannatavad, ja kõiki perekondi, kes kannavad rasket risti. Tundke end palun hoituna ja armastatuna Jumala poolt. Benjamini elu, tema rõõm ja tema vaim on meile meeldetuletuseks, et iga elu on Jumala silmis väärtuslik. Ja Jumal, kes on andnud meile Benjamini, hoiab teda nüüd oma igaveses armastuses. Ta on igavesti elus Kristuses. Ja nii nagu Psalm laulab: „Taevast vaatab Issand maa peale.” Ta vaatab meie peale, ta hoiab meid ja ta on meiega igas pisaras.

Olgem kindlad, et Benjamin on nüüd Jumala juures, kus pole valu ega pisaraid, vaid ainult rahu ja valgus. Ja meie, kes me siia jääme, saame leida jõudu ja lootust Pühast Vaimust, kes meid lohutab ja juhib. Hoidkem oma südames Benjamini mälestust, tema naeratust, tema headust, ja elagem edasi armastuses, mis ühendab meid kõiki Kristuses. Aamen.